Esimene Vesipiip
On säärane riist, mille abil on võimalik erinevat masti kuivatatud taimede põlemisel tekkinud tossu läbi vee imeda - eesmärgiks on siis jahutus ja filtreerimine. Arvatavasti on kõik näinud araabia-india-jumal-teab-mis-maa-päraseid kauneid ergonoomilisi piipusid, nagu ka ex-prompt teen-ise-õlle-purgist piipusid. Antud piip on midagi nende kahe vahepealset. Ta on ilmselgelt hästi hõlpsasti valmistatav ja küllalt siuke.. proosaline. Samas on ta ka mitmekordselt kasutatav ja töötab kah suht normaalselt.
Tehnoloogia
Vesipiibu tööpõhimõte on väga
lihtne. Veeanuma küljes on kaks toru - sisend ja väljund. Sisendtoru otsas on mingisugune moodustis, kus peal saab erinevaid objekte põletada ning ta ulatub peaaegu veeanuma põhja välja. Väljuntoru ulatub ainult napilt anuma lae alla ja on veest võimalikult kaugel - võimalik et vee sissepääs on kuidagi tõkestatud. Kui väljundtorust imeda, tekib vee kohale alarõhk (sa ju imed sealt õhku ära - seda natukest õhku mis seal vee kohal on) ja veel ei jää muud üle, kui kõrgemale tõusta. Et aga vesi ei teki tühjusest, peab ta kuskilt tulema ja selleks kohaks kust tulla on sisendtoru. On ju sisendtoru sõelapoolses otsas ainuke "auk" kogu süsteemis, kust uus õhk sisse tulla saab. Nii langebki sisendtoru veetase (sisendtorusse imetakse sõela juurest õhku sisse) ja tõuseb purgi veetase (niipalju kui sisendtorus vett on - mida vähem seda parem) ja õhk hakkab sisendtoru alt anuma lae juurde tõusma - õhk mis sisaldab põletatava puru tossu. Vett läbides peaks see toss siis jahtuma ja ka filtreeruma pahadest asjadest (loodetavasti) ja ka vee kohal olev õhuruum saab teatud jahutavaks puhvertsooniks.
Esimene purgipõhine vesipiip
Ta koosneb siis ühest suvalisest (moosi)purgist, kaanest, väiksest katseklaasist, tükist voolujuhtme isolatsioonist ja törtuskesest vuugitäitevahendist (mingi silikooni-laadne asi). Ma arvan, et pildi pealt on parem vaadata, kuidas see asi käib:
tagasi